Referatiivne_uurimustöö Vääriselupaigad
jäänud metsadega, on selgesti näha, et majandamise tulemusena on välja kujunenud täiesti
erinev metsamaastik. Majandatud metsades ei jätku kõikidele liikidele elupaiku, millega nad
on evolutsiooni käigus kohastunud. Pikaajalise inimtegevuse tagajärjel asenduvad liigirikkad
kooslused liigivaestega, nagu juhtus kuusikutega.
Kui puuduks inimtegevus, oleks meie maa kaetud soode, metsade ja veekogudega nagu 4000
aastat tagasi, mil metsakatvus oli 85-90 % (V.I.E LK 8).
Looduslike väärtuste püsima jäämine eeldab eelkõige inimese ja looduse sõbralikku
läbisaamist ja nende vahelist harmoonilist tasakaalu. On olemas ütlus, ,,Mets ühendab
põlvkondi" ja et selle moto mõte jääks püsima peab inimene käituma nii, et kahju metsale ei
tekiks või oleks siis võimalikult väike.
Vääriselupaigad Eesti metsades