Inimgeograafia raamatu esimese osa kokkuvõte
peaks ette võetama et neid protsesse soodustada? Kuidas suurendada kasutadaoleva
loodusvara hulka või parandada selle omadusi? On olemas ka küisimusi, mille kallal töötades
tuleb arvestada mitmete erinevate loodusvaradega. Eelkõige on sellisteks
loodusvarakasutuste vastastikused mõjud, küsimused, kuidas ühe loodusvara
kasutamine mõjutab teise loodusvara seisukorda (maavarakarjääride rekultiveerimine
metsadeks või põllumaaks, tööstusliku keskkonnasaaste mõju metsakasvule, metsaraie mõju
veevaradele jpms.).
Loodusvarade geograafia allharude eraldamisel tuleb arvestada, et loodus-ja
inimgeograafia liigitavad loodusvarasid erinevalt. Inimgeo lähtub loodusvarade
liigitamisel nende kasutamisalast ja saab tulemuseks nt maa ja veekogud kui
tegutsemisruumi; agrokliima koos muldadega põllumajanduse tarbeks jne. Siia alla kuulub ka
meditsiinigeograafia. Lisaks üldteemad(arusaamad ühiskonna ja looduse vahekorrast ja nende