Metsade sääst
protestimärgiks oma kunagiste õiguste äravõtmise eest. Selgelt eristusid metsarikkamad ja vähemintensiivselt
kasutatavad piirkonnad, arenesid välja külad ja piirkonnad, kust teatud liiki puidutoodang tuli ning tõusid
küttepuude hinnad linnades.
Suurem pööre metsade sihipärasel kasutamisel tuli alles 19. sajandi lõpul, mil laienev tööstus (sae- ja
paberitööstus, raudteede rajamine, telegraaf- telefon jne.) nõudis planeeritud puidukasutust, algas metsade
korraldamine ja metsakasutamiseks optimaalsete raiemahtude määramine. Tänu asendusmaterjalidele, aga ka
keeldudele vähenes talupoegade puidukasutus: puuaedade asemele tulid kiviaiad, loobuti valgustuspeergude
kasutamisest, puunõude asemele võeti plekk- ja savinõud, kadusid niinest- tohust jalanõud, köied, märsid jne.
Metsateadust ja metsade majandamist on mõjutanud nii vene kui saksa metsateadus: Omandivormiti
domineeris riigimetsas vene (vormiriietus, metsa jagamine kvartaliteks, seadusandlus jne
annaabi.ee 
