soovitav loom hukata või tuleb ta kuueks kuuks isoleerida. Loomaarst peab võimalusel võtma ka proovi purenud loomalt marutaudi suhtes uurimiseks. Kuidas on võimalik marutaudi tõrjuda? Eestis oli 2005.nda aastani ainukese marutaudivastase ennetava võttena kasutusel koerte ja kasside vaktsineerimine, kusjuures vaktsiini ja vaktsineerimise maksumus tasutakse riigieelarvest. Metsakarjamaadel ja metsaga piirnevatel karjamaadel karjatatavate põllumajandusloomade vaktsineerimine on soovitatav. Selliselt on võimalik vähendada riski, et inimene nakatuks marutõppe, kuid ainult koduloomade, peamiselt koerte ja kasside, vaktsineerimine ei anna aga soovitud tulemust saada Eesti marutaudivabaks. Marutaudi likvideerimiseks hakati alates 2006
hobuseluude osatähtsus enamikus uuritud piirkondades suhteliselt väike. Keskaegsetes materjalides sõltub erinevate loomaliikide osatähtsus suurel määral sellest, kas tegemist on linnaga või asulaga. Asulates on tavaliselt ülekaalus veiseluud. Äärelinnade luumaterjal sarnaneb asulate omaga. Kesklinnade luumaterjalides domineerivad sageli sealuud (Lõugas jt 2004). 1873-1943 aastate paiku mäletati veel aegu, mil karjakopleid ja kultuurheinamaid peaaegu polnudki, eriti metsakarjamaadel ohustasid kariloomi metsakiskjad. Sellel ajal leidus rahvatraditsioonis mitmeid kujutlusi ja uskumusi. Näiteks valmistati vastla- või tuhkapäeval metsik. Metsik oli õlest tehtud inimene, millel olid ka riided seljas. See pidi olema karjakaitsja, kaitsma loomi kogu suve igasuguste äparduste ja metsloomade eest. Veel oli vanal ajal ka selline komme, et kevadel kui kari esimest korda välja läks, tuli üks nõid karja välja laskma
annaabi.ee 
