Metsade sääst
sajandi 30-ndatel
aastatel Eestis ligi 800 000 ha. Pärast sõda hakkas heina varumine nn. looduslikelt
heinamaadelt seoses ühiskondlike ja majanduslike muudatustega kiiresti kahanema.
Oluline tegur oli ka laialdane käsitsi niitmise asendumine traktoritega niitmisega.
Heina niitmine metsades minetas oma tähtsuse lõplikult 1970-ndateks aastateks.
Kokkuvõte ja järeldusi
Metsade kasutamine karjamaadena oli olulise tähtsusega kuni 20. sajandi esimese
pooleni. Sellest ajast alates kaotasid metsakarjamaad seoses kultuurkarjamaade
laenemisega ning vastuolude teravnemisega metsakasvatuslike huvidega metsades
oma tähtsuse. Heina varumine sooheinamaadelt, puisniitudelt ja metsalagendikelt
omas suurt tähtsust 18. sajandist kuni 20. sajandi keskpaigani. Pärast Teist
Maailmasõda minetasid metsad oma tähtsuse heina varumise paigana paari
aastakümnega lõplikult.
Alates 1957. aastast tõusis ulatuslikult päevakorda puisniitude niitmine
looduskaitselistel eesmärkidel