Uuendused Eesti ühiskonnas XIX sajandi keskpaigas
Põhja-Eesti toimus talud päriseks
ostmina 15-20aastat hiljem ja seal oli põhiliseks raha allikaks kartulikasvatus. Rajati
põllumeeste selts, mis pidi põllupidamist tutvustama.
Laevaehitus ja meresõit: Laevaehitus arenes ja peamiseks laevaehituskeskuseks sai
Häädemeeste. Laevadega veeti Riiasse kive ja küttepuid, Peterburi kipsi ja sõideti ka Soome
ja Rootsi vahet.Kuna laeva kaptenid orienteerusid pigem meremärkide järgi kutsuti neid
metsakapteniteks. Suurt sissetulekut tõi salakaubandus Soomes vahetati vilja soola vastu.
Mitmel pool Eestis asutati merekoole, käidi ka Ameerikas ära.
Mahtra sõda: Põhja-Eesti oli Lõuna-Eestis 15-20 aasta võtta maha jäänud ja see tõttu hakkasid
Harju-, Järva- ja Virumaa mõisa talupojad mässama. Kohale toodi sõjaväeosad, kes
vastuhakkajaid peksuga karistasid. 2. Juuni hommikul piirasid talupojad Mahtra mõisa sisse,
nõudes soldatite kohest lahkumist