Liisoja ja Mäe talu mullastik
[4][11]
Leetjad mullad sobivad väga hästi intensiivseks kultuuride kasvatamiseks, kuid ka rohumaa
rajamiseks. Nõrgalt erodeeritud maa-alal võib kasvatada kultuure, aga edukas oleks selle
metsatamine. Rähksele gleimullale on parim lahendus metsa rajamine, sest kultuuristamiseks
on künnikihis liiga palju rähka. Kuigi Eestis aga mullakaitse seadust pole, on Euroopa Liit
liikunud järgmise sammu oluliste mullaga seonduvate probleemide nagu erosiooni, viljaka
põllu- ja metsakao vähendamine lahedamiseks. Leetjate muldade puhul peaks tähelepanu
pöörama huumuse ja toitainete sisaldusele, seda aitab tasakaalus hoida heintaimedega
külvikordi kasutades. Nõrgalt erodeeritud rähkmuldade kasutamine põllumaadena on
raskendatud, sest huumusesisaldus on ebaühtlane. Erosiooniprobleemi aitab lahendada
mullaharimise minimeerimine. Rähkset gleimulda saab kasutada nii metsa kui heintaimede
kavatamiseks ning see ei vaja eelnevat kuivendamist.