Lydia Koidula luuletus, elulugu
Lisanime
,,Koidula" andis ärkamisajategelane C.R Jakobson,kui ta avaldas oma aabitsas
Lydia kirjutisi.19.novembri 1873 abiellus Lydia läti rahvusest üliõpilasega Eduard
Michelsoniga. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks
aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878.
aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. Aastal rinnavähki
ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 t oodi tema põrm Tallinnase ja sängitati
Metsakalmisutle. Luuletaja mehe ja tema noorelt surnud lapse kirstud jäid aga
perekonna hauaplatsile Kroonlinna kalmistul.
Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum.
Katkendeid Luuletustest .
Mo isamaa on minu arm!
Mo isamaa on minu arm,
kel südant annud ma,
sull' laulan ma, mo ülem õnn,
mo õitsev Eestimaa!
So valu südames mul keeb,
so õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb,
mo isamaa!
Väga hästi kirjutatud luuletus kodumaast ja inimese mõtetest.
Peidupesa põõsastikus
kodus kiidab kullakeel