Eksami kordamisküsimuste vastused
Nende sigimispaikadeks võib olla ka toores metsamaterjal, kust nad võivad edasi
levida kasvavatele puudele. Puidus elavad liigid rikuvad metsamaterjali. Metsale
ohtlikke tüvekahjureid leidub ürasklaste, pihklaste, siklaste ja puiduvaablaste hulgas.
Ürasklasi (Scolytidae) on Eestis vähemalt 64 liiki, millised asustavad enamasti surnud
või tugevasti nõrgestatud puid ning metsamaterjali, elades koore all või puidus. Vaid
vähesed liigid võivad asustada kasvavaid puid ja olla seega metsakahjureiks. Ohtliku-
mad metsale on ca 15 liiki. Üraskid on väikesed 1....9 mm pikkused tumedad
mardikad. Suurim üraskiliik on 6.....9 mm pikkune hiidürask (Dendroctonus micans),
väikseimad on 1-1,5 mm pikkused kääbusüraskid (Crypturgus). Ürasklased uuristavad
koores või puidus käike, kus möödub peaaegu kogu nende elu. Iga liik asustab
kindlaid puuliike ja kindlat osa puust. Paljud ürasklased asustavad puud hulgakaupa,
sobiva puu leidmisel eritavad esmasasustajad teatavat liiki lõhnaaineid