tom
jäänud!"... Olgu, ma täidan teie soovi. Minu
lugupidamine, härra...
51
HERZEN: (kahetsevalt) Minu lugupidamine samuti, härra
Polevoi, uskuge mind.
(Polevoi kiirustab minema.)
(pilku kaugusse suunates) Ta on ikka veel seal...
hiilib, külg ees, mööda metsajoont nagu nälginud
hunt, kes püüab ennast varjata... noh, olgu tal
õnne, tal oleks uut mantlit vaja.
STANKEVITS: (eirates, pilk hajevil) Jah... sul on õigus... midagi
on valesti... Suvine päike ja liuväli, mis on ikka
veel jääs... see päev koosneb erinevatest
päevadest, ta ei allu tavapärasele päevaringile.
(kaugusse vaadates) Ei... ta ootab mind
annaabi.ee 
