"Mees,kes teadis ussisõnu" essee
Metsas elati
vanade tavade järgi. Osati ussisõnu ja taltsutati nende abil metsloomi. Näiteks võib tuua selle, et
põder kutsuti ussisõnadega enda juurde ja siis tapeti söögiks. Ussisõnade abil peeti näiteks ka
hunte piimaloomadena.
Minategelaseks on Leemet, kes on külas sündinud ja viimane ussikeelt valdav mees maailmas.
Teoses joonistub pilt, et rästikud on kõige targemad ja õpetanud välja teised loomad, kaasa
arvatud inimesed. Metsainimsed olid madudega suured sõbrad. Inimesed said ussisõnade
oskamisest palju kasu ja esialgu polnud kellelgi plaani kolida rästikute mõjusfäärist ära. Ilmselt
kellegi tihedast läbikäimisest ussidega said inimesed endale geneetilise pärandusena
mürgihambad. Kristlastest sakslaste saabumisega toimus aga suur muutus, mida võib nimetada
massipsühhoosiks. Perekonnad hakkasid aina rohkem metsast küladesse kolima. Rästikud aga
annaabi.ee 
