Ökoloogia kordamisküsimused
Piirangüks on aga imiteeritava liigi arvukus. Kui imiteerijaid on
nendega võrreldes vähe, on strateegia edukas, mida rohkem on imiteerija isendeid, seda
raskem on kiskjaid veenda, et selle värvuse taga peitub ohtlik ja mürgine liik.
118.Kiskja ja saaklooma evolutsioon?
Kiskjatel nõudsid rohumaad uute saagipüüdmisviiside arenemist. Varitsemise asemel muutus
kasuliküks jälitamine. Rohumaadel elamine soosib grupilist eluviisi nii kiskjate kui
saakloomade hulgas. Nii arenesid väikestest metsaimetajatest suured rohumaade liigid.
Suurem osa rohumaade rohusööjatest kuulub kahte imetajate seltsi: sõralised ja kabjalised.
Mõlemad rühmad arenesid kiiresti liikuma, selles osas oli nende evolutsioon päralleelne. Jalad
muutusid pikemaks, varbalülid muutusid lühemaks, mitmes rühmas vähenes ka varvaste arv,
pikenesid tagakäpa lülid, mis andsid jalgadele pikkust veelgi juurde. Liigeste liikumisvõime
vähenes oluliselt ja piirdus peamiselt jooksmiseks vajalike liigutustega
annaabi.ee 
