Herilane
Ühed teevad pesa maapinnast
kõrgemale mitmesugustesse õõnsustesse, kasutades seejuures ka inimese loodud
varjualuseid: lakapealseid, kuure, pesakaste, isegi kummuli ämbreid jm. Kõige levinum
on sellistest liikidest saksi-metsaherilane.
Maapinna kohal pesitsevate liikide hulka kuuluvad need, kelle pesad on tavaliselt
põõsastes või puude võrades, kuid kes tulevad ka inimese juurde. Nimetatud rühma
(perekonna) eestikeelne nimetus on metsaherilased ja neid on neli liiki. Viies maapinna
kohal pesitsev liik on Eestis väga haruldaseks peetud kärjeherilane, kes on viimastel
aastatel oma levilat siin laiendanud. Möödunud sajandi kaheksakümnendatest aastatest on
teada selle liigi ainus leid Eestis: ühelt väikeselt Kagu-Eesti rabalt. Nüüd on see
soojalembene lõunapoolne putukas jõudnud juba Tartu lähistele Kärevere kanti, aga võib-
olla ka mujale.
annaabi.ee 
