· Heinatööd alustati laupäeval. · Heinalistele panid kaasa kalja- ja piimalähker, kala- ja võikarp. · Enne heinategu niideti ka küüniesine, kui küün oli, või lihtsalt kuhjaalune. · Enne heinamaale minekut tuli naistel loomad talitada. · Ühte lähkrisse pandi kali ja teise piim ning enne kella viit hommikul oldi minekuvalmis. · Kui heinamaa oli lähedal, tõi keegi kodustest hommikusöögi järele. Selleks oli kartul silguga. Heinateo käik · Metsahein pidi saama vähemalt kolm kastet, enne kui teda võis üles võtma hakata. · Hommikul niideti ja keskhommikul võeti kasutusele rehad. Nii töötati kuni lõunani. · Peale heina kokkulükkamist hakati saadu tegema. · Et saade küüni vedada, pandi alla hagu, igale neli, kas pajust või lepast. · Hein pandi kuhja, või veeti küüni. Sõnastik · Lüsi Vikati vars · Saad Koonusjas sisetoestuseta heinakuhi · Lähker Jooginõu Kasutatud kirjandus
küttimine. Elupaikade parendamine · Pesitsuskohtade loomine, tehispesad; · Veekogude taastamine; · Põõsastike, metsatukkade, põllupeenarde säilitamine/ kujundamine. Metskitsehoole · Eelkõige talvine lisasöötmine ning metsateede ja sihtide lumest puhastamine; · Lisasööt peab sisaldama nii koresööta, mahlakat sööta kui jõusööta; · Koresööt: hein (ristik, lutsern, leherikas metsahein) ja lehisvihad (nõges, paju, vaarikas, pihlakas); · Mahlakas sööt: söödakapsas, -peet, kartul, maapirn, õunad; · Jõusööt: kaer, muu teravili, tammetõrud; · 1 sõimsöödahoidla ja 5...10 söödasõime 1000 ha kohta. Metsseahoole · Sobib igasugune teravili (mais), kartul, tammetõrud; · Valguvajaduse rahuldamiseks kala- ja lihajäätmed; · Sööt jaotada 150..
annaabi.ee 
