[1] Rohtsed biokütused Õled ja energiahein, mõlemad saadakse põllumajanduslikult maalt. Kütusena saab kasutada nisu, rukki, odra ja kaera õlgi, mitmes riigis on põletatud ka nende teri. Õlgede kuivaine elementaarkoostis ja kütteväärtus ei erine oluliselt puidu vastavatest näitajatest, kuid kütteväärtus on siiski veidi madalam. Arvestades õlgede tarbimisaine tüüpilist niiskusesisaldust, mis jääb alla 20%, on õlgede tarbimisaine kütteväärtus isegi pigem kõrgem kui metsahakke kütteväärtus (tüüpilisel niiskusel 35 55%). Õlgede omadused sõltuvad tugevasti nii kasvukohast, kasvuajast ja kasvuaja ilmastikust, kui ka 5 mullastikust ja väetamisest. Lendaine sisaldus kõigub piirides 60 70%, mis on madalam kui puidupõhistel kütustel. Vilja koristamisel on õlgede niiskus tavaliselt 30 60%, põletamiseks sobiv niiskusesisaldus on aga alla 20%. [1] Orgaanilised jäätmed
tuhka ja lendaine mittetäielik põlemine, mis järsult alandavad põlemise efektiivsust ja tahma ning põlemata gaaside sattumist korstnasse, samuti võivad küttepinnad ja suitsukäigud pigituda. Kolde seintes võivad paikneda põlemisõhu kanalid, mille abil seinu mõningal määral jahutatakse, kuid samas soojendatakse põlemisõhku ette ja see parandab märja kütuse põlemistingimusi. Sellised kolded on väga levinud ja sobivad hästi mõõdukalt niiskete kütuste korral, näiteks metsahakke põletamiseks, mille tüüpiline niiskuse vahemik on 35 55 %. 49(113) Villu Vares Energia ja keskkond Joonis 5.48. Malekorras liigutatavate resti- Joonis 5.49. Wärtsilä patenteeritud elementidega kolle TRF, Rootsi koonilise restiga alt- firma KMW ENERGI AB söötmisega kolle BioGrate Joonis 5.50
annaabi.ee 
