Esialgu maa parandamiseks ja sellesse investeerimiseks. renditakse 6-ks aastaks, kuid hiljem kui 6 aastat möödunud on 20)Keskaegse Euroopa majandus-14.saj valitseb feodaalne * Ka feodaalil puudus huvi oma maatüki ülestöötamise vastu, sest võimalik maad pärandada ja tasuda (85% metsafondist)tuli 0.5 korraldus,kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus,areneb ka tema oli piiratud õigusega omanik. Omandisuhe ei olnud sajandit.Maareform-Mõisate metsad jäid riigiomandisk, selle täpselt paigas. alusel kujunes riiklik metsamajndus ala.Suured turvarabad, rahamajandus, mille baasiks on linnadtsunftikäsitöö
Seejärel saadi oma alluvusse ka NSVL Riigipanga Eesti arvelduskeskus. [4] Hakati moodustama kattevara oma rahale. Pärast Eesti Panga juriidilist tunnistamist omariiklusaegse Eesti Panga õigusjärglaseks, otsustas Suurbritannia valitsus tagastada Eestile ennesõja-aegse Eesti Panga kulla. Eesti Panga liikmelisuse taastamisega Rahvusvahelises Arvelduspangas kaasnes ka õiguste taastamine seal deponeeritud kullale ning muudele aktivatele. Riiklikust metsafondist eraldati täiendava valuutareservina Eesti Panga bilanssi 150 mln. dollari väärtuses reservlanke, mis ei omanud mitte niivõrd suurt praktilist tähtsust, kuivõrd just moraalset ja emotsionaalset tähendust üldsusele. [4] 1991. a. novembris saabus Eestisse Rahvusvahelise Valuutafondi esimene missioon. Seda võib lugeda Eesti Panga koostöö alguseks Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapangaga. Eesti võeti Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga liikmeks.
aasta detsembris. Rootsi tagastas 1940.aastal Nõukogude Liidule üle antud Eesti kulla ekvivalendi Saksa markades. Viimane kullakonto USA Föderaalreservi New Yorgi pangas avanes 23. jaanuaril 1993. aastal ning sellega oli krooni kattevara probleem lahendatud. Kullata oleks tulnud rahareform läbi viia mõne teise skeemi alusel ja hädavariant ka selleks oli olemas .23. jaanuaril 1992 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse eraldada Eesti Vabariigi riiklikust metsafondist reservlangid ning rahvasuus teenis oodatav kroon sellepärast ära ka ,,puukrooni"nimetuse. Kui sai selgeks kui palju on meil kulda ja kui palju baasraha, tuli komisjon järeldusele, et reform tuleb ikkagi teha kulla alusel ning sellest hetkest peale algas sihipärane töö reformi täpse ideoloogilise kontseptsiooni kallal, mille põhirõhk oli pandud krooni stabiilsusele, konventeeritavusele ja fikseeritud kursile. Seega võeti vastu 20.mail 1992. aastal kolm