Biootilised ja abiootilised häiringud - nende registreerimine Eestis ja mujal
Kui kobraste mõju jääb
5
püsivalt kestma, võib eeldada nende alade kiiret sostumist. Sellise arengu tulemusena kujuneb
metsata või hõreda puistuga madalsooala, mis tõenäoliselt on ka kopra elupaigaks ebasobiv.
Kobraste poolt loodud veekogud on aga uuteks kasvu- ja elutsemisaladeks vees
elavatele taimedele ja loomadele ning pesitsuspaikadeks veelindudele.
Looduslikud katastroofilised häiringud on inimesele ja metsaelustikule hästi tajutavad. Torm
võib vähese ajaga murda ja heita kõik puud kümnetel ja sadadel hektaritel ning maapinnale
langeb üheaegselt suur kogus orgaanilist ainet. See aga soodustab surevast puidust toituvate
organismide massilist paljunemist, mis võib laiendada omakorda esialgse häiringu suurust.
Teatud aja möödudes suureneb elusast lamapuidust toituvate organismide (pms ürasklased)
loodulike vaenlaste arvukus ning populatsioonid saavutavad teatud tasakaalu, mis piirab
annaabi.ee 
