MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad
märgatavate inimmõjudeta mets) • loodusmets (järjepidev, häilude ja üksikute puude
valikraiega majandatud mets).
2. Keskmise aktiivsusega inimtegevus • parkmets (iidne hiis, kaitsemets) • karjatatav mets •
puisniit
3. Kõrge aktiivsusega inimtegevus • kultuurmets (mitmesuguse metsamajanduslike võtetega
kuju. tulundusmets) • raiesmik • metsakultuur • võsamets (sekundaarne metsasuktsessioon
põllu- ja niidu ala) • park (inimese poolt rajatud)
Kõik inimmõjuga metsabiotoobid on kujunenud ürgmetsast.
Pool-looduslikeks kooslusteks nimetatakse loodusliku elustikuga kooslusi, mida on kestvalt
niidetud, karjatatud või muul viisil mõõdukalt majandatud. Nende tekkes ja püsimises on
kõrvuti looduslike tingimustega etendanud olulist osa inimene
Eestis on pool-looduslikeks kooslusteks – puisniidud, loopealsed, ranna-, lammi-, aru- ja
soostunud niidud ja puiskarjamaad.
Rannaniidud ja alvarid – kasutati karjatamiseks, seetõttu oli puidu osatähtsus väike.