EESTI METSANDUS 2011
kõikvõimaliku hädapärase hankimiseks. Hilisemal nõukogude okupatsiooni ajal seostus mõte
metsaomandist endise peremehega, kes reeglina kas hukkus lahingutes, põgenes läheneva repressiooniohu
eest Läände või küüditati Siberisse asumisele. Põllumajandusega tegelevates kollektiivsetes asutustes oli
metsa majandamine teisejärguline tegevus ja endiste talumetsade hea käekäik sõltus rohkem
metsaametniku südametunnistusest, kui majandamise riiklikust korraldamisest.
1970. aastatel alanud suurfarmide tekkega vähenes äärealadel karjatamine ja heinaniitmine. Kaugemate
külade hävimine tõi kaasa endiste heina- ja karjamaade loodusliku metsastumise; selle tulemusena tekkisid
enamasti erivanuselised lehtpuu- ja segapuistud, mille puidutoogi võime jäi madalaks võrreldes järjepidevalt
majandatud ja parematel kasvukohtadel kasvavate riigimetsadega. Oli ka piirkondi, kus riigimetskonnad
annaabi.ee 
