eriti haruldase maastikuvormi või vastupidi, Eestile väga tüüpilise maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Looduskaitset Eestis reguleerivad looduskaitseseadus ning looduskaitse valdkonda puudutavad määrused. Alates 1. juulist 2007 on meil viis rahvusparki, 129 looduskaitseala, 149 maastikukaitseala ning 124 kaitstud piirkonda, mille kaitsereeglid on muutmata (lisaks 543-le kaitstud pargi- ja metsaalale). Väikseim kaitsealune ala on Tallinnas olev park ,,Roheline turg" kõigest 0,05 hektariga ning suurim Lahemaa Rahvuspark. Keskmine kaitsealuse ala suurus Eestis on 759 hektarit. Looduskaitse ei ole Eestis üleöö sündinud: paljud loodushoidlikud tavad ja tõekspidamised pärinevad otseselt rahvausundeist. Eestlaste uskumuste üks veetlevamaid jooni oli just sügav ja ehe loodustunnetus koos teesklematu austusega looduse vastu. Neid tõekspidamisi ja loodusega koosolemise tarkust
põhjavees mittelagunevate ainetega (näiteks kloriid, mürkkemikaalid, nitraadid aeroobses veekihis). 16 Joonis 8 Paide veehaarde arvutatud piirangute vööndid ja situatsioon aastal 2001 Vajalike ja võimalike piiranguvööndite ulatus varieerub suurtes piirides. Paide maapinnalähedast põhjaveekihti kasutav veehaare rajati linnast välja looduslikule metsaalale (joonis 8), kus veehaarde ümbruses on kilomeetri raadiuses looduslik mets. Veehaarde planeerimisel hinnati olukorda ja leiti, et sellise toodanguga (kuni 2000 m3/ööpäevas) veehaardele piisab sanitaarkaitseala kehtestamisest, kui arvutatud III piirangute vööndis reostusobjektid korrastatakse. Loodeti ka allikalise Vodja jõe reostust tõkestavale mõjule. Paide linna vahetus läheduses pole põhjaveehaardele paremat kohta ja sügavate