Eesti kaitsealad (referaat)
Astanguesised
allikaalad ja -sookesed on sedavõrd unikaalsed, et neilgi on rahvusvaheline kaitseväärtus.
Haruldaseks metsakoosluseks Kaitseala mitmekesine pinnamood on kujunenud
jääajajärgsel ajal ja ulatub praeguseks kuni 59 m üle merepinna. See on Saaremaa kõrgem
ja ühtlasi ka kõige vanem piirkond. Kaitseala silmapaistvaim pinnavorm on
Antsülusjärve rannaastang, mis kulgeb pikisuunas läbi kogu praeguse Viidumäe ja jaotab
kaitseala kaheks, astangust kõrgemaks ja kuivemaks metsaalaks ning madalamaks, kohati
soostunud alaks.
5. Milliseid haruldasi taime-ja loomaliike seal elab?
Kaitsealal kasvab üle 660 liigi soontaimi, mille seas 59 Eestis liigina kaitse alla võetud
haruldust. Samblikuliike on teada 137, samblikke on leitud 207, vetikaid 287,
suurliblikate fauna sisaldab üle 610 liigi, ämblikke on leitud 193 ja sipelgaid 21 liiki.
Looduskaitsealuseid taimeliike esindavad näsiniin, must seahernes ja pruunikas pesajuur,
kauneid käpalisi
annaabi.ee 
