Raba - referaat
aastal andis Rootsi kuningas Frederik I maksuvabastuse neile talunikele, kes põllumaade
rajamiseks järvi või rabasi kuivendasid. Värskelt kuivendatud soodele istutati rukist,
kaera, heintaimi või naereid. Islandis ja Soti mägismaal oli varasema sookuivenduse
eesmärgiks karjamaid juurde võita, heinakasvu parandada ja kanarbikukatet tihedamaks
muuta. Rabade kuivendamine sai hoogu juurde 20. sajandi teasel poolel, kui ilmusid
ekskavaatorid ja metsaadrad.
Ei teata täpselt, kui suur osa Põhja-Euroopa soodest on kuivendatud. Taani kohta
arvatakse, et 19. sajandi alguses katsid sood seal umbes veerandi maismaa kogupindalast,
praegu katavad nad vaid 1-2% territooriumist. Märgalade kuivendamise rekordit hoiab
Soome, kus on kuivendatud üle 6 miljoni hektari soid.
Kuivendatud soost allavoolu tõuseb vee toitainete- ja huumusesisaldus, vesi
muutub pruunikamaks ja ka madalamaks, sest veekogude põhja hakkab kogunema setteid