Mees, kes teadis ussisõnu
Kui isa põllul käis, käis ema metsas
oma sõprade külas. Kui asi juhtus nii, et ema kohtas metsas üht karu ja armus. Kui i
sa oli tööl. Käis karu neil kodus ja kord kohtas isa seda karu oma sängis. Ta unustas
ussisõnu, mis võiksid peletada karu, ja rääkis midagi saksa keeles, karu aga
hammustas tal pea otsast ära. Isa suri. Teda põletati. Karu kinnitas emale, et na ei
kohtu enam. Ema tegelikult enam ei armastanud karu. Ema võttis siis Leemetit ja ta
õe ja läks tagasi metrsa elama. Seal oli ema vend Vootele, kes oli Leemetile onuks.
Ta aitas neil ehitada onni ja kinkis 2 hunti. Emale meeldis see elu metsas, ta tundis
end seal hästi. Kui nad kolisid, siis Leemet ei olnud isegi aastavanunegi. Metsas oli
nüüd vähe inimesi, okid peaaegu kõik vanakesed. Leemet piilus tihti külailma, mis
tundus talle üldse teistmoodi. Leemetil oli metsas ainult paar sõpra-Pärtel ja väike
Hiie, Tambeti tütar. Tambet ei sallinud nende perekonda, kuna talle ei meeldinud