Sääsed
Eriti aktiivsed on majasääse valmikud sügiseti ja ka talvel.
Majasääsk on levinud täielikult tänu inimtegevusele. Arvatakse, et ta tekkis Vahemeremaades, kust
hakkas edasi levima üle kogu maakera, kasutades ära majades aastaringi hoitavat sooja mikrokliimat,
veetorude nõrgemaid kohti ja inimeste lohakust. Peterburis oli ta näiteks olemas juba möödunud sajandi
alguses. Pariisi torustikud või niisked metrootunnelid on majasääse jaoks olnud ideaalsed sigimiskohad.
Sääskede paljunemine
Üks emane sääsk muneb tavaliselt 200300 muna, millest mõne päeva möödudes kooruvad vastsed.
Kõikide liigid munevad seisvasse või aeglaselt voolavasse vette. Vastsed ujuvad vongeldes ringi või
ripuvad vee pindkile küljes. Nad hingavad hapnikku tagakeha tipus paiknevate torukeste kaudu.
Sääsevastsed söövad pisiorganisme
annaabi.ee 
