Spektr Automaatjaamad Stardi aeg: 20. veebruar 1986 Langes orbiidilt: 23. märts 2001 Inklatsioon: 51,6° Kõrgus: 340 410 km Automaatjaamad Rahvusvaheline kosmosejaam (ISS) on rahvusvaheline orbitaaljaam Maa-lähedasel orbiidil. ISS on mikrogravitatsioonilise keskkonnaga uurimislabor, kus kosmonaudid viivad läbi muu hulgas bioloogia-, keemia-, meditsiini-, psühholoogia- ja füüsikaalaseid katseid ning teostavad astronoomilisi ja metroloogilisi vaatlusi. Selles projektis osalevad NASA, Euroopa Kosmoseagentuur, Venemaa kosmoseagentuur, Jaapani Kosmoseuurimise agentuur ja Kanada Kosmoseagentuur ning iga agentuur haldab enda ehitatud osa. Automaatjaamad ISS on suurim Maa tehiskaaslane. Seda on võimalik Maalt palja silmaga näha. Selle kesmine kiirus on 27 743,8 km/h ja teeb ööpäevas 15,7 tiiru Maa orbiidil. NASA sõnul on kosmosejaama eesmärgid kosmoseaparaatide tehnoloogiate arendamine ja
, aga ka mõõtesuuruse väärtusest. 60. Lahutusvõime Lahutusvõime on mõõtesuuruse väärtuse muutus, mis kutsub mõõtevahendis esile veel tunnetava näidu muutuse (väikseima näitude erinevuse, mida näidik võimaldab eristada). Skaalanäidikutega mõõtevahendeil on tunnetav muutus tavaliselt 1/10 ... 1/5 saalajaotise pikkusest, numbernäidikuga mõõtevahendeil aga numbersamm (viimane numbrikoht). 61. Stabiilsus Stabiilsus on mõõtevahendi omadus säilitada ajaliselt muutumatuna oma metroloogilisi omadusi. Stabiilsust iseloomustatakse aja kaudu,mille jooksul mõõtevahendi metroloogilised omadused muutuvad kindlal määral või omaduse muutuse kaudu kindla ajavahemiku vältel. Kui Kui stabiilsust vaadeldakse mingi teise suuruse suhtes kui aeg, siis tuleb see suurus ära märkida. 62. Normaaltingimused Normaaltingimused on mõõtevahendi töötingimused, mis kehtestatakse mõõtevahendi kalibreerimiseks või korrasoleku kontrollimiseks taatlemisel
annaabi.ee 
