Merkuur
silmapiiri kohal. Eestis on ta jälgitav ainult kevadise ja sügisese
pööripäeva paiku, mil hämarik on lühike. Ta on nähtav tavalise
pikksilmaga ning ka palja silmaga. Merkuuri pinnavormide üle
saab otsustada ainult optiliste, soojuskiirgus- ja raadiokiirgusvaatluste
põhjal. Et samu meetodeid on rakendatud ka Kuu ja Maa puhul ning
kombineeritud kivimi- ja pinnasenäidistega, on võimalik teha järeldusi
Merkuuri kivimite ja pinnase kohta. Merkuuri maastik on troostitu
kivikõrb täis metoriidikaatreid, olles äravahetamiseni
sarnane Kuu maastikuga. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on
tervikuna väga vana. On suuri suuri, üle 200 km läbimõõduga
kraatreid. Kraatrid on erineva vanusega. Mõnel nooremal on
teravad ääred, millest lähtuvad kiired nagu Kuul. Teised on
meteoriitide poolt kulutatud äärtega. Merkuuri kraatrid on suuremad
kui Kuu omad, sest Päikesele lähemal liiguvad taevakehad kiiremini.
Kõige silmatorkavam teadaolev pinnavorm on suurim kraater
annaabi.ee 
