Eno Raud
Teadmised, mida tolleaegne ülikool oma kasvandikele pakkus, olid hilisema tasemega võrreldes
kahtlemata pealiskaudsemad ja ühekülgsemad. Tuhin, millega sõjajärgsete aastate üliõpilaskond
teadmiste kallale tormas, mõjus aga innustavalt ja sisendas optimismi.
Kui olin 1952. aastal ülikooli lõpetanud, suunati mind tööle praegusesse Fr. R. Kreutzwaldi
nimelisse Eesti.NSV Riiklikku Raamatukokku. Ning siitpeale on mu elukäik õige tihedasti seotud
lasteraamatutega.
Raamatukogu metoodlkakabinetis töötades oli mu ülesandeks tegelda lastekirjanduse
propagandaga. Samal ajal hakkasin aga üha rohkem mõtlema ka lastele kirjutamisest. Juba
viimase kursuse üliõpilasena olin ema käest saadud nõuannete põhjal hakanud kavandama
väikelasteraamatut "Nii või naa". Nüüd kirjutasin selle lõplikult valmis ning raamat ilmus vene
keelde tõlgituna Moskvas 1954. aastal.
1956. aastal lahkusin raamatukogust ja läksin lasteraamatute toimetajaks Eesti Riiklikku