Esiaeg ja arheoloogia alused
arheoloogiaandmeid kogudes
• Eristatakse mittelõhkuvaid ja muistist lõhkuvaid uurimismeetodeid
• Enamasti kasutatakse neid (vähemalt osaliselt) kombineeritult
• Väliuuringuid võib jagada ka välitööde põhjuse järgi: eeluuringud, järelevalvetööd,
proovikaevamised, uurimiskaevamised, päästekaevamised
Kaevamised kui üksiküritus
Ajalist määratlust raske anda, enamik 19. sajandi kaevamisi, kuid levinud ka 1920.-30.
aastatel
Objekti ja metoodikavalik sõltus konkreetsest uurijast
Üldiselt aktsepteeritav kaevamismetoodika puudus, määrasid konkreetse arheoloogi
teadmised ja huvid
Rahvusvahelises plaanis toodud välja paralleel sõjaväega – süsteemsus, plaanipärasus,
töökorraldus jne
Palju edukaid näiteid, kuid ka juhtumeid, kus saame vaid nentida, et varasemad
kaevamised on toimunud
Teaduslikkus arheoloogias: korrisesüsteem
Iseloomulik Saksa kultuuriruumile, ingliskeelses maailmas pole kunagi terviklikult
rakendatud
annaabi.ee 
