Uurimus Aristotelesest
otsustada Aristotelese seisukohtade üle.
Väljaspool kõiki neid teadusi asub Aristotelese rajatud ning kõike teaduslikku mõtlemist ja uurimist põhistav
teadus - loogika, mida ta ise nimetab "analüütikaks". Inimliku mõtlemise seaduspärasused, millede uurimise
ning kindlaksmääramisega Aristoteles selles teadusharus tegeleb, moodustavad ühtlasi õige teadusliku
mõtlemise ning tunnetamise alused, mistõttu loogikagi oma säärases esikäsitluses kujuneb esmajones
teaduslikuks metoloogiaks. Õige mõtlemismeetodi "tehnikaks" ja selle õpetamiseks, ilma, et autor tunneks
seejuures mingit huvi mõtlemise kui hingelise protsessi uurimise vastu. Seepärast on Aristotelese loogika
põhiliselt formaalne. Me võime öelda, et tänapäevane loogika on formaalses osas oluliselt sama, mille fikseeris
Aristoteles.
6. Järeldusõpetus või süllogistika.
Et mõista loogika tähendust Aristotelese filosoofias, peame teadma, miks ta huvitus loogikast. See huvi juurdub
annaabi.ee 
