Sparta ja Ateena võrdlus
ning teenisid sõjaväes. Nad tegelsid käsitöö, kauplemise ja põlluharimisega. Heloodid olid
orjad, kel polnud õigusi ja kes olid kohustatud töötama spartiaatide põldudel. Ateena
kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselankid, mil 20-aastaselt võisid oaleda
rahvakoosolekul ning 30-aastaselt võisid kandideerida nõukogusse, riigiametitesse ja
kohtunikuks. Metoigid ehk võõramaalased pidid makse maksam ja teenima Ateena sõjaväes.
Metoigidel, naistel ega ka orjadel, kes moodustasid suurema osa Ateena rahvastikust puudsid
õigused. Spartas juhtis riiki 2 kuningat, kes täitsid preestri ülesandeid ja neile allus sõjavägi.
Tähtsamad riigiametnikud olid veel 5 efoori ja 30 vanemate nõukogu liiget ehk geruusia.
Riigiametnikud võtsid ettepanekuid vastu hääletamise teel, mis tähendab, et ka Spartas käis
koos rahvakoosolek. Ateena algusaegadel valitsesid riiki kuningad, hiljem läks aga võim