oli väga erinev riigivalitsemisviis. Ateenas valitses demokraatia, mis andis ateenlastele võimaluse ise riigiasjades kaasa lüüa ja lasi elu korraldada tavainimese vajadustele parimini vastavaks. Spartas seevastu valitses aristokraatlik oligarhia. Juhtival kohal olid kohtustuslikult valitud inimesed, kes kuulusid vanemate nõukogusse e. geruusiasse, millel oli totalitaarne võim. Ateenas oli metoigide elu kergem ja kodanike protsent tunduvalt suurem kui Spartas, mis pidi kogu oma kultuuri sõjandusele keskendama, et õigusteta klasse ohjeldada suudetaks. Ateenas hinnati kõrgelt välissuhteid, polise suurim rikkus oli Pireuse sadam. Kaubeldi aktiivselt erinevate rahvastega, võeti neilt tollimakse, vermiti münte - ühiskonda iseloomustas avatus. Sparta seevastu oli teistele kultuuridele suletud. Seal olid kauplemine välismaaga ja välisreisid täielikult keelatud
nad võisid enda otsuseid kiirelt ja efektiivselt teoks viia. Oligarhia tegutses Lykurgose seaduseid järgides. Raukade kogu otsused olid küll karmid, kuid omakasupüüdmatud ning riigile üldiselt kasulikud, seades selle huvid üksikisikute omadest ette. Riigi püsimajäämise ja turvalisuse seisukohalt oli see hea valitsemisevorm. Üksikisiku seisukohalt aga jättis see korraldus soovida, sest isegi kodanike elu oli raske, rääkimata veel heloodidest ja perioigidest. Ateenas oli metoigide elu kergem ja kodanike protsent tunduvalt suurem kui Spartas, mis pidi kogu oma kultuuri sõjandusele keskendama, et õigusteta klasse ohjeldada suudetaks. Seega võis Ateenas tänu piisavalt suurele(, kuid tänapäeva mõistes siiski väikesele) kodanike kihile tekkida demokraatia, kus oli õigus riiki valitseda kõigil rohkem kui 20-aastastel kodanikel. Sparta oli aga lausa sunnitud kindlale diktatuurile. Toodi ohvriks spartalaste mugavus, et treenida üliosavaid sõdureid, kes juba alates 7
8.Ateena ja Sparta Ateena ja Sparta riigi kodanikud osalesid rahvakoosolekul. Rahvakoosoleku vaheaegadeks valiti nõukogu ja ametnikud. Ateena riigis puudusid kuningad, Spartas seevastu valiti kaks kuningat, kes valitsesid riiki, juhtisid sõjaväge ja olid ülempreestriteks. Ateena muutus demokraatlikuks vabariigiks, kus kõige tähtsamaid asju otsustas rahvakoosolek. Sparta oli aga aristokraatlik riik, kus kõige tähtsamaid asju otsustas nõukogu. Ateenas oli metoigide elu kergem ja kodanike protsent tunduvalt suurem kui spartas, mis pidi kogu oma kultuuri sõjandusele keskenduma, et õigusteta klasse ohjeldada suudetaks. Spartas treeniti üliosavaid sõdureid, kes juba 7 aastaselt barakkidesse võitlust õppima läksid. Spartas keskenduti lahingukunsti eriti inimese kehalisele võimekusele, mis eijätnud ruumi teste eluvaldkonadade jaoks. Ateenas mõeldi hoopis inimese mugavusele ja kultuuri arengule
annaabi.ee 
