kasusjäätmeiks. Jäätmeid praeguses tähenduses ega prügilat ei tuntud. Kujunevates linnatüüpi asulates jäi jäätmekäitlus selliseks, nagu oldi harjutud maal. Teise toorme kasutamine ei ole eestis tundmatu. Asju ära visates tuli kaaluda, kas neid ei saaks siiski veel kuidagi kasutada. Vanakraami sai kaupmestele müüa juba ammu ning kohati oli kasusjäätmetegi kogumine organiseeritud. On teada, et Tartu piiskopliku metodistikiriku eestvedamisel alustas 1930. aastal tegevust vaeste kodanike abistamiseks mõeldus organisatsioon Ühisabi. Loodi nn palukeste Pank, kuhu koguti kokku kõik see, mis muidu ära visati – paber, kondid, kaltsud, pudelid, tina, plekk, raud, vanamööbel, riided, jalanõud ja isegi puutuhk. Palukeste pand seadis asutustes, ärides ja kodudes üles korjanduskastid, mida ta siis aeg-ajalt omal kulul tühjendas. Ühisabi töölised puhastasid pööninguid, keldreid ja kuure või viisid
kasusjäätmeiks. Jäätmeid praeguses tähenduses ega prügilat ei tuntud. Kujunevates linnatüüpi asulates jäi jäätmekäitlus selliseks, nagu oldi harjutud maal. Teise toorme kasutamine ei ole eestis tundmatu. Asju ära visates tuli kaaluda, kas neid ei saaks siiski veel kuidagi kasutada. Vanakraami sai kaupmestele müüa juba ammu ning kohati oli kasusjäätmetegi kogumine organiseeritud. On teada, et Tartu piiskopliku metodistikiriku eestvedamisel alustas 1930. aastal tegevust vaeste kodanike abistamiseks mõeldus organisatsioon Ühisabi. Loodi nn palukeste Pank, kuhu koguti kokku kõik see, mis muidu ära visati paber, kondid, kaltsud, pudelid, tina, plekk, raud, vanamööbel, riided, jalanõud ja isegi puutuhk. Palukeste pand seadis asutustes, ärides ja kodudes üles korjanduskastid, mida ta siis aeg-ajalt omal kulul tühjendas. Ühisabi töölised puhastasid pööninguid, keldreid ja kuure või viisid
annaabi.ee 
