Usuvabadus Eestis
seda ei taha. Aga kui ta tahab, ei saa keegi seda keelata.
Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi on Eesti riik ilmalik, riik ja kirik on üksteisest
lahutatud. See tähendab, et usulisi veendumusi ja kombeid ei tohi siin kellelegi peale
suruda ei vähemusele ega enamusele. Eestis seda aga vaikimisi tehakse.
Hetkel on Eesti kaitsejõududes tegevteenistuses kaheksateist kaplanit, kellest kaksteist
on luterlast, kaks apostlik-õigeusklast, üks baptist, üks metodist ja kaks nelipühilast.
Kaplanid on erinevatest kirikutest, kuid teenivad kaplanitena kõiki oma üksuse
kaitseväelasi, vaatamata nende usulisele kuuluvusele või mittekuuluvusele. Meie
sõdurpoisid peavad nädalalõpul ja paraadidel paljastama pea ja lugema kaasa kristliku
kaplani palvetele. Kaitseväes aga ei tohiks kedagi sundida usulistes teenistustes osalema
ega kaplaniga kõnelema, erandiks on üksuste ülemate korraldusel toimuvad paraadid või
mälestusteenistused.
annaabi.ee 
