Koseteadliku kalapüügi korraldamine
Kalad on meres või veekogus jaotunud mitte
ühesuguselt (sõltub liigist, astaajast jne) .
16. Traalnootade selektiivsus , ja selle määramise meetodid, selektiivsuskõverad (L3 2-7, 7-9 ,10-17, 17-18)
Mida kujutab endast traalnoot? Järelveetav püünis. Sõltub väga palju traalimiskiirus. Silmused venivad välja. Mida suurem on traalimiskiirus seda rohkem on lappes.
Kala välub tagumisest osast. Selektiivsust saab määrata kattekoti metodiga. Kus siis traalnooda pärale pannakse peale katte kott peene silmaga.. kaks korda suurem. Et
ta ei läheks traalipära vastu.
Teine paralleelsed traalimised. Püünis ühed ,laiused ühed ,laevad ühed. Sisse ja välja lastakse ühel ajal. Erinevus. Ühel peenesilmaline traalipära , teisel suure silmaline
traalipära.
Võib kasutada ka kahepäraga meetodit.
Kahe traalnooda meetod.
Laeva järel veetakse kahte traalnoota korraga