Juhuslik meeldejäätmine ei ole ilmtingimata nõrgem, kui sunduslik, mõnede elu juhtudes see edestab teda. Näiteks sai selgeks, et pareminini jäätab meelde see materjaal, mis on aru ja tähelepanu objekt, on sihiks, aga mitte tegevuste elluviimise meetmed. Juhuslikult paremini jäätab meelde ka see materjal, millega on seotud raske intellektuaalse tööga või millele ta annab suurt väärtust. On uuritud,et juhul, kui meeldejäätava meterjaliga on seotud suur töö tema mõtestusele, klassifikatsioonile ja paigaldamisele temas selgegeid sisemiseid ja väliseid sidesid, juhuslikult ta saab töötada paremini, kui sunduslikult. See on iseloomustav eriti kooli eelse ja algkooli ea jaoks. Mälu liigid materjali hoidimise kestvuse järgi Antud juhul eksisteerib sensoorne, lühiaegne, pikaajaline ja operatiivne mälu liigid. Hetkeline mälu on väljast saadava info töötluse esimene etapp, ta
teatud sõnu keeles kasutatakse, neljandal rühmal aga hinnata, kas sõnad on meeldivad või ebameeldivad. Selgus, et mida rohkem nõudis ülesanne sõna sisu ja tähenduse analüüsi, seda parem oli reprodutseerimine järgnevas ootamatus mälutestis. Seega, halvim oli tulemus esimeses rühmas ja igas järgnevas kirjeldatud rühmas oli tulemus üha parem. Esimese kahe rühma puhul oli tegemist materjali pinnapealse töötlusega, kolmandas ja neljandas rühmas, eriti viimases, oli aga meterjaliga tegelemine märgatavalt sügavam ja sisulisem. Kuidas liigub informatsioon lühimälust pikaajalisse mällu? Kahtlemata on siin suur osa tahtlikul tähelepanul. Mida paremini me oma tähelepanu meeldejäetavale materjalile keskendame, seda suurem on tõenäosus, et see meile paremini meelde jääb. Tähelepanu on eriti tähtis siis, kui on vaja, et asjad jääksid meelde võimalikult täpselt. Tuntud on katse,
annaabi.ee 
