õhu liikumine, elektrilised, optilised, akustilised nähtused. 2. Mis on ilm? Ilm on atmosfääri olek mis pidevalt muutub. Antud momendil iseloomustab ilma meteoroloogiliste elementide kompleks. Ilma mingis ajavahemikus võib iseloomustada meteoroloogiliste elementide järkjärgulise muutumise kirjeldamisega v nende keskmiste väärtustega antud ajavahemikus. 3. Mida nimetatakse meteoroloogiliseks ehk ilmaelemendiks? Nimetatakse füüsikalisi suurusi, mis iseloomustavad atmosfääri olekut. 4. Mis on meteoroloogia uurimisobjektiks? Uurib atmosfääri ehitust, omadusi ja seal toimuvaid füüsikalisi protsesse. 5. Mida mõistetakse kliimaõpetuse- klimatoloogiana? On meteoroloogia üks tähtsamatest osadest ja samal ajal ka geograafia üheks õppeaineks. Klimatoloogia on
hakkab aurustuma. Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri. Seal hakkab see kõrguse kasvades jahtuma kuni kondenseerumiseni. Selle tagajärjel moodustuvad pilved. On olemas väike veeringe ja suur veeringe. 11. Ilmakaardid. JUTUSTA 10 lausega. Kaart, millele on kantud mingis piirkonnas teatud ajal tehtud ilmavaatluste või -prognoosi tulemused. Selleks kasutatakse numbreid ja tingmärke. Numbrid ja tingmärgid on rahvusvaheliselt kokku lepitud. Ilmakaarti nimetatakse veel meteoroloogiliseks ja sünoptiliseks kaardiks. Ilmakaardil kujutatakse kindla päeva või kellaaja ilma. Ilmakaartide põhjal tehakse ilmaennustusi. Kuna ilmaolud muutuvad, on vaja ka kaarte uuendada pidevalt. Tavalistel ilmkaartidel esitatakse üks või kaks ilmanäitajat korraga. Vanasti tehti ilmakaarte käsitsi, tänapäeval arvutitega. Esimene Tänapäevase ilmakaardi koostaja oli F.Galton. 12. Ilma prognoosimine. JUTUSTA 10 lausega. Esimesed katsed ilma ennustada ulatuvad tuhandete aastate taha
annaabi.ee 
