suhteliselt kõrgel. Mõned uurijad seletavad nõo moodustumist eeskätt mandrijää kündega. Vanemate järvede nõokontuurid kujunesid juba kvaternaarieelsel ajal aastamiljoneid kestnud erosioonilis- denudatsiooniliste protsesside toimel, kuid järvede nüüdisilme pärineb siiski viimasest jääajast, mil mööda nõgu liikus aluspõhja tugevasti kujutav jääkeel. Meteoriitsed järved, mis on tekkinud mõnda meteoriidikraatrisse. Eesti järvedest on meteo- riitne näiteks Kaali järv. Meteoriitsete järvede nõgu on tavaliselt küllaltki sümmeet-riline ja täpselt poolkera kujuline, sest see on tekkinud siiski meteoriidi põrkumisel maapinnaga. Mandrijää-alused järved on kaetud jäämassiiviga või mandrijääga. Nende järvede vedela vee olemasolu tingib paks jääkiht, mis talitleb soojendajana. Mõnikord soojendavad sellised järvi geotermaaljõud. Vulkaanilised järved võivad tekkida vukaanipursete tagajärjel tekkinud maari või kaldeerasse.
Määratletakse ka meteoriitide kosmilise kiirguse käes veedetud aja. See vanus sõltub meteoriidi kosmilise kiirituse doosist ja ta on aine vanusest väiksem. Kivimimeteoriitidel 3...500 miljonit aastat, raudmeteoriitidel aga100...1500 miljonit aastat. Meteoriitide kolmandat vanust, nn maalilist iga hakatakse lugema nende jõudmisest maale. Selle määramiseks on välja mõeldud palju erinevaid võimalus. Näiteks üks meetod on kraatrite vanuse määramine soo- ja järvesetetes meteoriitsete ainese alusel, mis sinna kuhjunud on. Maaline iga võib neil kujuneda kuni mõnekümne tuhande aastani, mõnedel Antarktikast leitud meteoriitidel isegi 750 000 aastani. Värskemad meteoriidid pakuvad rohkem uurimishuvi kuna neis võib leida lagunenud kosmogeenseid isotoope. 2. Meteoriitide koostis 4 Meteoriidid koosnevad keemiliselt maal tuntud elementidest. Tähtsamad komponendid on hapnik, raud, räni ja magneesium