Meteoriidikraatrid Eestis
kahekihilisse ,,märklauda" nii savikasse põhimoreeni kui ka lamavatesse dolomiitidesse.
Seetõttu on kraatrid täitunud omapärase täitematerjaliga, mis on tekkinud plahvatusel purustatud
dolomiidi mitmesuguse suurusega osade segunemisel põhimoreeni ja mullaga. Valli ülemine osa
koosneb kraatrist plahvatusel väljapaisatud materjalist ja kergitatud 25-95°- se kallakusega
dolomiidikihtidest. Kaali peakraater on tüüpiline plahvatuskraater. Kosmilise kiirusega langenud
meteoriitplahvatas kokkupõrkel maaga, löökaine purustas maapinna kivimid ning tekitas kraatri,
mille servades kivimid vallina üles suruti. Plahvatusel meteoriit pihustus ja hajus tõusvas
tolmusambas. Seetõttu ei säilinud peakraatri piires ka suuremaid meteoriidikilde. Väiksemad,
kohalike elanike poolt "kuivjärvedeks" nimetatud väikekraatrid, on madalad kausjad lohukesed.
Need on löögikraatrid, mille põhjas on näha meteoriidi löögijälgi ning neist on kogutud
4Ibid.
annaabi.ee 
