Päikesesüsteemi väikekehad
tekivad kraatrid. Nende läbimõõt võib olla
vahemikus mõnest meetrist kuni 140 km. Enamik
nendest on tekkinud rohkem kui 50 miljonit aastat tagasi. 200 km laiune Chicxulubi kraater,
mis nüüd on Mehhiko lahe all, tekkis 65 miljonit aastat tagasi, kui tohutu kaljurahn põrkus
Maaga.
Atmosfääri sattudes kulgeb põlemine sageli plahvatuslikult. Maale langeb iga päev
kümmekond tonni meteoorset ainet.
3.7 Tähesajud ja meteoorivoolud
Meteoorivaatleja suurim unistus on kas või kordki sattuda nägema tõelist tähesadu, kus
meteoori ilmumist ei pea ootama, vaid neid ilmub
pea pidevalt. Tähesadusid, kus taevas üheaegselt on
nähtaval kümneid või isegi sadu meteoorijälgi, tuleb
ette keskeltläbi paar korda sajandi jooksul.
Tänapäeval tuntakse umbes tuhatkond
meteoorivoolu, mis tekivad, kui Maa läbib
lagunenud komeedi tuuma või saba. Meteoorivoolu
nimetatakse ka tähesajuks. Voolu ajal võib tunnis
annaabi.ee 
