Roland Barthes - AUTORI SURM
oma kirjutust pole teda olemas, ta pole alus, millele tema teos oleks öeldiseks; on ainult
üks aeg, lausumise hetk, igasugune tekst on kirjutatud igavesti siin ja praegu. Selle
tagajärjeks (või põhjuseks) on, et kirjutamine ei saa enam märkida üleskirjutamist,
tõdemist, kujutamist, ,,pildi maalimist" (na gu ütlesid klassikalised autorid), vaid hoopis
seda, mida keeleteadlased Oxfordi filosoofide eeskujul ni metavad performatiiviks,
tegusõna haruldaseks esinemisvormiks (eranditult olevikus ja esimeses isikus), mille puhul
lausumisel pole muud sisu (muud lausun git) kul tema toimumise akt ise: umbes nagu
kuningate M a k u u l u t a n või endisaegsete poeetide Ma l a u l a n ; seega ei saa kaasaegne
skriptor, olles Autori maha matnud, enam oma pateetiliste eelkäijate moel usku da, et tema
käsi on ta mõtete või tundmuste ülestä hendamiseks liiga aeglane ja niisiis tuleb tal
annaabi.ee 
