et kinkida kõigile vastsündinutele klassikalise muusika plaat. Isegi lehmadele on mängitud klassikalist muusikat eesmärgiga suurendada piimaandi. Nature originaalartikkel aastast 1993 pakub mitmeid üllatusi. Esiteks olid autorid oma järelduste osas väga tagasihoidlikud, ega kasutanud väljendit Mozarti efekt. Teiseks oli katsealuste valimi suurus 36 ja nad olid hoopis tudengid, mitte lapsed. Metauuringud 1990date lõpust tõestasid, et muusika kuulamine aitab lühiajaliselt lahendada paremini ruumilisi ülesandeid (siit mõte miks ehitajatel raadio lärmab), kuid pikemaajaline mõju puudub. Aastaks 2010 jõudsid metauuringud tulemuseni, et antud efekti tekitab nii igasugune muusika kui ka kõva häälega raamatu ette lugemine eeldusel, et need kuulajale meeldivad. Laste osas on referentsiks 2006 a uuring, mis võrdles 8000 briti lapse puhul Mozarti mõju
’peaks olema õige’ vastavalt inimese eelnevale kogemusele (kultuurilised mõjutused) Suunavad küsimused mõjutavad rohkem ebaoluliste detailide reprodutseerimist kui kesksete detailide mäletamist Paremaid tulemusi mälul põhinevate tunnistuste kogumisel saab siis kui mitte esitada rohkesti küsimusi vaid esitada üldiseid lahtisi küsimusi ning lasta vaba meenutamise põhimõttel pealtnägijal niipalju omapoolset infot anda kui talle vähegi meenub Kognitiivse intervjuu idee: metauuringud on näidanud et see annab 30-40% Kognitiivse intervjuu põhimõtted: Retrospektiivne ja prospektiivne mälu Retrospektiivne mälu – nende asjade mäletamine mis on toimunud või omandau minevikus - Taastab infot vastuseks küsimusele mis? - On palju infot sisaldav - On rohkem meenutusajendeid Prospektiivne mälu – nende asjade meelespidamine mida tehakse tulevikus - Vastab küsimusele millal? - Informatiivne sisu on madal - On seotud tegevusplaanide ja kavatsustega
annaabi.ee 
