Aadlikke lausa kritiseeris (tavatu, nagu juba mainisin). Selle kroonikaga algab ka didaktiline e õpetlik punkt eksisteerima. 3. Piibli tähendus ja mõju eesti kirjandusele Piiblil on eesti vanemale kirjandusele väga suur mõju. Kõige esimesena hakati just usklikke tekste eesti keelde tõlkima. Sellega pannakse alus eesti kirjandusele. Piibli kaudu saadi kollektiiviks see toimis kui sotsiaalne sidustaja. Dialoog Piibliga viib kultuurinormi kinnistumiseni. Piiblilugudest said metatekstid. 4. Georg Mülleri jutlused (maailmavaade, teemad, keel jms) Laulud ühendavad kogudust, laulud teevad koguduse jutluse osaliseks. Koos tegemine. Mülleri tekstist tuleb välja, et ta arvab, et kogudus ei mõista laule laulda nad lihtsalt ei saa selle sõnumist aru. Mülleri õilis ülesanne ongi usku rahvale lähemale tuua (peale suruda). Mülleri põhimõte oli selline, et jutlus peab olema emakeelne.
rõhutades sealjuures lähteteksti instrumentaalsust ja tõlkija staatust suhtluse täieõigusliku osalisena. Interpreteeriva tõlkimise vastand on transkodeerimine – lähteteksti lingvistiline teisendamine sihttekstiks. Kaks liiki tõlkimist 173 Juliane House’i (1997, 2001) analoogne jaotus on ilmsete (overt) ja varjatud (covert) tõlgete vahel. Esimeste puhul on ilmne nende tõlkestaatus, nad on metatekstid teiste tekstide kohta. Varjatud tõlked toimivad iseseisvate tekstidena, olenemata oma võimalikust seosest ühe või mitme muukeelse originaaliga. Christiane Nordi (1997) jaotus on instrumentaalse ja dokumentaalse tõlke vahel. Dokumentaalse tõlkega dokumenteeritakse ehk kirjeldatakse lähteteksti, instrumentaalsega täidab selle väljaandja mingit oma eesmärki. Nord on põhjendanud instrumentaalse lähenemise eeliseid koguni sellise keelekesksuse kantsi
annaabi.ee 
