Kirjandus- ja teatriteaduse alused
Kõige väiksem ajaline üksus on etteaste, mille piiri tähistab tegelaskonna muutus.
Etteasted kattuvad tihti stseeni või pildiga. Lavastuse puhul on osadeks jaotamine
keerulisem. Selgeteks liigendajateks on vaheajad, pausid ja eesriided. Tegevusaja ja
koha muutused toimuvad kostüümide, valgustuse, dekoratsioonide või ka verbaalsete
vihjete abil. Täielikud ja osalised tegelaskonna vahetused. Stseenide hierarhia: sub-,
super- või metastseenid. Proloog ehk eessõna, epiloog ehk järelsõna ja intermeedium
ehk vahemäng eristuvad põhitasandist ja on enamasti otseselt publikule suunatud (eriti
levinud antiik- ja renessanssnäidendites). Intermeedium koomiline vahepala sünges
tragöödias, tänapäeval laul või tants, pole looga funktsionaalselt seotud
postmodernistlikule draamale omane väljendusvahend.
Küsimused:
· Kas stseenid toimuvad üksteise järel või samaaegselt?
· Kas stseenid on hierarhilised?