Vähi biomarkerid
kes ei ole.[3]
DNA-põhised vähi biomarkerid[muuda | redigeeri lähteteksti]
DNA järjestusel põhinevate biomarkerite hulka kuuluvad SNPd, kromosoommutatsioonid, DNA
koopiaarvu variatsioonid, mikrosatelliitide ebastabiilsus (MSI) ja mitmete DNA piirkondade
metülatsioonimustri muutused. Tsirkuleeriv DNA ja kasvajarakud olid esimeste biomarkerite hulgas,
mida testiti vähi staadiumi määramiseks. Kõrgenenud DNA kontsentratsioon seerumis viitab vähi
olemasolule (peamiselt metastaatilisele vähile) või siis autoimmuunsete haiguste
ning sepsise esinemisele.[10]
DNA biomarkerite allikaks võib olla seerum, kude, röga, sülg, seljaajuvedelik ja kasvajarakud, mis
tsirkuleerivad veres, seljaajus või esinevad rinnapiimas. [5]
RNAl põhinevad vähi biomarkerid[muuda | redigeeri lähteteksti]
RNA biomarkerite hulka kuuluvad mRNAd, regulatoorsed RNAd (näiteks miRNA), mille ekspressioon
on vähi korral muutunud.[10] MiRNAd on väikesed mittekodeeritavad RNAd. Nende