Õendusteaduse kesksed mõisted ja nendevahelised seosed Svetlana Kalmaznina 07.11.2013 Jacqueline Fawcett Õenduse metaparadigma: hetkeolukord ja tuleviku arengud Metaparadigma õendusalast tegevust suunav üldine ja lai raamistik ehk globaalsete mõistete ja teemade kogum, mis määrab kindlaks valdkonna kesksed nähtused (Fawcett 1984, 1994) Õenduse metaparadigma · on identifitseeritud ja formuleeritud kui õendusteadusharu temaatikaga seonduvaid keskseid mõisteid · metaparadigma teooria arendamiseks vajalik suund illustreeritakse näidete abil ÕENDUSE kesksed mõisted õendusteooria arengusuunas valitseb üksmeel kesksete õendusharu puudutavate mõistete osas nagu inimene, keskkond, tervis ja õendustegevus/protsess (Fawcett, 1983; Flaskerud & Halloran 1980) Õendusterminid
põetussituatsioonidega, kus nii õde kui patsient sooritavad õendustoiminguid. Siis võib kasutada kõiki viite abistamismeetodit. 3. Toetavad/õpetavad süsteemid on asjakohased, kui patsient peab õppima sooritama vajalikke toiminguid, et rahuldada oma enesehoolduse terapeutilisi nõudeid. Selles kontektis põhjendatud abistamismeetoid on toetamine, juhendamine, ümbruse paremustamise korraldamine ja õpetamine. Orem'i enesehoolduse ja õenduse metaparadigma 4 mõistet. · Inimene. Integreeritud tervik, mis funktsioneerib bioloogiliselt ja sotsiaalselt. Inimesel on võime iseennast tund aj toimida sihipäraselt. · Keskkond. Arengukeskkond on rida psühholoogilisi ja/või füüsilisi tingimusi, mis soodustavad sobivate eesmärkide seadmist ja saavutamist; soodustavad loovust ja minamõiste kujunemist, formeerivad hoiakuid ja väärtushinnanguid ja edendavad füüsilist kasvamist. · Tervis
annaabi.ee 
