infotehnoloogia on need muutnud talumatuteks. Tehisintellekt ja masintõlge näitavad keelelist ja sümboolset üleminekut postindustriaalses majanduses ja sellega seotud postmodernistlikus kultuuris, mis oli tõusnud 1950 lõpus pärast Lääne-Euroopa rekonstrueerimist. Tulemuseks on paljusust keele-mängeudes (termin, mille leiutas Ludwig Wittgenstein [5] ), ilma üldise struktuurita. Modern science thus destroys its own metanarrative. Kaasaegne teadus seega hävitab oma metanarratiive. Puudus idee , kuidas tõlgendada asju. J. Baudrillard: simulaakrumid ja hüperreaalsus. - Esimeseks implosiooniks peab Baudrillard 1968 aasta filosoofia tudengite mässu Prantsusmaal. Lõhutud on klassikaline saatjasaaja vahekord, kuna meedia pole enam vahendaja, vaid sündmuste looja. Simulatsiooni simulaakrum, mis põhinevad informatsioonil, mudelil, küberneetilisel mängul -- totaalne operatsionaalsus, hüperreaalsus, kõikehaarava kontrolli taotlus.
poole. · Metanarratiiv o sellised narratiivid, mis on totaalsed kõike hõlmavad universaalsuse keelt kasutades. o Nad proovivad vastata kõigele. o Nt üks sellised on Kristlus, mis käsitleb kogu inimloovust. o Aga ka uuemad maailmavaated nagu nt liberalism mis ütleb, et inimese indivuaalne vabadus on kõige tähtsam ning selle seisukohalt tuleb üles ehitada kõik muu. · Metanarratiive ei saa ümber lükata. Kui asju ei saa ümber lükata pole tegemist teadusega siis nad on metanarratiivid · Lyotard räägib sääraste metanarratiivide kadumisest, seada hakkab asendama erinevate häälte mitmekesisus pluralism homogeensuse asemele tuleb · Koguaeg aeg on rajatud teadusele usult teadusesse ka teadust peab Lyotard metanarratiiviks. · Teatus on säärane metanarratii, mille kaudu teisi metanarratiive ühendatakse