Soojuse ja rõhu tõusu foonil arenev nn. progressiivne metamorfism, mille käigus kivimeist eralduvad lenduvad ained (H2O, CO2, Cl, F, Na, K) asendub "vastassuunalise" nn. regressiivse metamorfismiga vaid olukorras, kus kivimmassi tungib täiendav veefluid. 119. Moondeaste: madal, keskmine ja kõrge. Indeksmineraalid · MADAL - T<400°C -savikilt · KESKMINE - T = 400 - 550 (600)°C -vilgukilt · KÕRGE - T>550 (600)°C - gneiss 120. Rõhk metamorfismil. Lito- e. geostaatiline rõhk ja dünaamiline rõhk e. stress: milliseid muutusi need kivimis esile kutsuvad? Dünaamiline rõhk e suunatud rõhk e STRESS tekitab moondekivimites õhukeseplaadilise tekstuuri kildalisuse. 121. Moondekivimite kildalisus, kibralisus, gneisilisus. Madala moondeastme peitkristalseis, väga õhukeseplaadilistes kivimeis väljendub "kivimi lõhenevuse" e
raudoksiidist. Dolomiidid - sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. Merglid - lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. Allika- ja järvelubi - tekkinud veekogudesse Turvas - orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas - turvas 2) toitainete vaene - raba . Põlevkivi - merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet C. Moondekivimid - Sette- ja tardkivimite ümberkujunemisel (metamorfismil) muutunud füüsikalis-keemilistes tingimustes tekkinud kivimid. marmor - lubjakivide või dolomiitide moondel (saaremaa, vasalemma, väo marmor). kildad kvartsiit. Murenemine on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste faktorite toimel. 1. Füüsikaline murenemine e. rabenemine peenenemine temperatuuri muutuste, jää, vee ja tuule mõjul, keemiline ja mineraloogiline koostis ei muutu. See on esile kutsutud
lubiskeletiga organismide jäänustest, koosnevad peamiselt kaltsiidist CaCO3 (56% CaO ja 44% CO2), lisanditena dolomiit, glaukoniit, kaltsedon, Fe2O3, savimineraalid 6) Dolomiidid (CaMg(CO3)2 - teke sarnane lubjakividega keemilisel settimisel, lisandid samad (30,4% CaO, 21,7% MgO ja 47,9% CO2) 7) Merglid -sisaldavad 25...50% savikat materjali 8) Allika- ja järvelubi 9) Turvas 10) Põlevkivi e. Kukersiit 3. Moondekivimid Sette- ja tardkivimite ümberkujunemisel (metamorfismil) muutunud füüsikalis-keemilistes tingimustes tekkinud kivimid 1) Marmor - lubjakivide või dolomiitide metamorfoosil 2) Mitmesugused kildad Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ? 1 mm kores ja ? alla 1 mm peenes. Mulla kores kivid ja kruus. Mulla peenes liiv, tolm, ibe.
annaabi.ee 
