Kannel, viiul ja lõõtspill.
teade Eesti kandle kohta pärineb 1579. aastast, kuid kandle vanuseks arvatakse
olevat isegi paar that aastat.
Tallinna Klaverivabrik on Veljo Tormise ärgitusel tootnud kuuekeelseid
väikekandleid ja kromaatilisi kandleid, kuid lõpetas tootmise 1990ndate alguses.
Kandle mängutehnikaid võib mitmes suhtes võrrelda harfiga mõlema pilli keeli
tõmmatakse sõrmepadjaga, mõlemad kasutavad sarnaseid tehnilisi võimalusi
nagu flazoletid, arpedzod, glissandod.Kandle kõla on metalsem, kandvam, harfil
pehmem. Kõlaliselt on kandlele võibolla kõige lähemal keskaegne psalteerium
või saksaaustria tsitter.
Keeled asetsevad kandlel kerge nurga all, nii et pilli paremal pool on "valgete
klahvide" noodid veidi kõrgemal, vasakul pool vastupidi. Kandle keskosas on
keeled enamvähem samal tasemel. Keeled on metallist.
Dünaamiline skaala
Kannel on suhteliselt vaikne instrument. Ta pole küll nii intensiivse kõlaga kui