1. Millised on Teie arvates peamised erinevused kõrgtäpse nivelleerimise metoodikas võrreldes 3. klassi (või tehnilise) nivelleerimise metoodikaga? Üheks erinevuseks on see, et nivelleerimiskäik algab ja lõpeb fundamentaalreeperil. Samuti kulgevad kõrgtäpse nivelleerimise puhul käigud mööda maanteid, erandina ka mööda raudteid. III klassi nivelleerimise puhul võib kasutada ka kohalikke teid. Sidepunktides kasutatakse kõrgtäpse nivelleerimise puhul lati alustena metallvaiu ( 1620 mm, L = 400 mm). III klassi puhul kasutatakse ka ,,konni". Lisaks ei tohi I klassi puhul viseerimiskiire kõrgus maapinnast olla alla 0,7 m. III klassi puhul on lubatavaks viseerimiskiire minimaalseks kõrguseks 0,5 m. Viseerimiskiire maksimaalseks pikkuseks võib kõrgtäpsel nivelleerimisel olla kuni 40 m, III klassi puhul kuni 70 m. Jaamas võib viseerimiskiirte erinevuseks olla kuni 0,5 m, III klassi puhul kuni 1 m. Sektsioonis võib III klassi tööde juures õlgade pikkuste
Kohaliku geodeetilise põhivõrgu kõrguslike lähtepunktide geomeetrilisel nivelleerimisel jälgiti järgmisi põhimõtteid: - käigud nivelleeriti edasi - tagasi suunas; - sektsioonis oli paarisarv jaamu; - sektsiooni nivelleerimisel vastassuunas vahetati lattide asukohad, st. reeperile asetati teine latt; - nivelleerimisel kasutati jäika, mittemuudetava pikkusega jalgadega puitstatiivi; - sidepunktidel kasutati lattide alustena metallvaiu ja asfaldinaelu; - enne mõõtmiste algust hoiti nivelliiri ja nivelleerimislatte välistemperatuuriga kohanemiseks töötemperatuuril; - nivelliiri horisonteerimisel jaamas suunati pikksilm alati nn "esimese" latihoidja poole; - nivelleerimislattide vertikaalasendis hoidmiseks kasutati tugikeppe; - nivelliiri ja lattide vaheline vahekaugus (õlg) oli üldjuhul kuni 40 m, erandolukordades (teede, tänavate, veekogude ületamisel) kuni 70 m;
annaabi.ee 
