Justeerimine toimub järkjärguliste lähenduste meetodil. 4)Pikksilma viseerimiskiir peab olema paralleelne silindrilise vesiloodi teljega (nivelliiri peanõe) Peanõuet võib kontrollida kahel viisil: maastikul tähistatud joone keskelt ja otsast nivelleerimisega või kahest otsast nivelleerimisega. Tasasel maastikul valitakse 70-80 m pikkune joon A-B, mille otspunktidesse asetatakse ''konnad'' või lüüakse metallvaiad. Statiivile kinnitatud nivelliir paigaldatakse täpselt joone keskele, võrdsele kaugusele kummastki punktist (Sa=Sb). Tähistame keskmise niidi lugemid vastavalt a ja b-ga. Kui peanõue ei ole täidetud, siis viseerimiskiire kaldenurk on V ja need lugemid erinevad mingi suuruse x võrra õigetest, viseerimiskiire horisontaalsele asendile vastavatest lugemitest a0 ja b0 a=a0 + x ja b=b0 + x Arvutame kõrguskasvu
54. Nivelliiri peanõude kontroll, selle läbiviimise üksikasjalik kirjeldus ja nõuded tulemustele (peanõue eelmises punktis kirjas) Peanõuet võib kontrollida kahel viisil: maastiku tähistatud joone keskelt ja otsast nivelleerimisega või kahest otsast nivelleerimisega. 1) keskelt ja otsast nivelleerimine: tasasel maastikul valitakse 70-80 meetri pikkune joon A-B (joonis "Geodeesia. II osa" õpikus lk 68), mille otspuntidesse asetatakse konnad või lüüakse metallvaiad. Statiivile kinnitatud nivelliir paigaldatakse täpselt joone keskele võrdsele kaugusele kummastki punktist (Sa = Sb). Kaugusi saab kontrollida niitkaugusmõõturi abil, võttes joone otspunktidesse asetatud püstloodis lattidelt lugemid niitristiku ülemise ja alumise niidi järgi. Et kaugusmõõturi koefitsent on 100, siis ülemise ja alumise niidi lugemite vahe sentimeetrites on vastav kaugus meetrites. Seejärel võetakse lugemid niitristiku keskmise niidi järgi. Enne lati
annaabi.ee 
